Piinlik küll, aga kaks nii suurt linna ja nii vähe kirjutada. Lihtsalt suuruselt teine ja kolmas linn. Hiiglama suured territooriumilt. Vaadatata suhteliselt vähe.
Rosario
Meelde jääb ainult hea söök ja jook. Burgereid müüakse neljakaupa. Õnneks väikesed. Reeglina on söögid Argentiinas erakordselt suured portsionid. Kahe peale ühe tellides jääb ka tihti pool üle.
Koolid on Rosarios vist puupüsti täis, sest ühe kooli trepil oli organiseeritud korralik loeng meditsiini tudengitele. (See pilt Rosariost)
Cordoba
Veel rohkem tudengeid! Vähemalt 7 suurt ülikooli on linnas. Tudengeid kokku üle 200 000. Linn noori inimesi puupüsti täis. Väga paljudel sülelapsed käes. Tundub, et ülikooli elu ongi väga lõbus siin.
Ja muidugi Gordoba kirikud. Neid on väga palju. Sest patt, ülikool ja kirik käivadki käsikäes.
Suure linna rõõmud on selles, et on pood. Väga suur pood. Ja kuna poodi satub harva, siis on vaja eriliselt nautida iga karbikese valimist.
Nii pikal reisil pole ammu käinud. Ei osanud ette kujutada, et nii palju on aega lugeda ja internetis surfata 😉 Kuna prillid kadusid juba pool aastat enne reisi, siis lõpuks sai otsustatud ikka prillid teha.
Cordoba oli siis selline linn, kus mõned päevad peatusime ja siin oli õige aeg minnan silma arsti juurde. Mis siis, et mul on pea terve elu olnud ühesuguste klaasidega prillid, siis siin riigis sa ilma silmaarsti retseptita prille poest ei telli. See on omaette pikk lugu, kuidas meditsiini teenuseid isegi erakliinikus siin maal pakutakse. Meeletu keeruline mitmetasandine järjekordade konveier. Palju nalja sai ja kuna ma olin ikka täitsa turist, siis suhtlemist oli pikalt.
Prillid käes.
Ja oh imet! Vaatasin üle pika aja peeglisse – juuksed nii pikaks kasvanud! Keegi pole öelnud ka!
Rohumaa World Trip N° 1 - 2015/2016 