Meie viimased päevad Filipiinides

El Nidost sõitsime paadiga Coroni saarele. Lugedes foorumitest,  siis natukene kartsime seda pikka paadireisi. Sõidu pikkuseks õeldi, et võtab aega 7 kuni 8 tundi. Me sõitsimegi Coroni  seitmse poole tunniga. Ütlen nii, et meil väga vedas ilmaga, lained ei olnud suured  ja ainult mõned korrad viskas laine vett laeva sisse. Laevas  pakuti isegi lõunat.(kõige parem söök ei olnud, aga parem kui mitte midagi)

Paadis oli umbes 65 inimest. Kõige naljakam oli see, et kui kõik inimesed tulid paati sisse, siis igaüks otsis endale kiiresti hea koha. Viie minuti pärast tuli paadi pealik ja hakkas inimesi ümber paigutama. Viis inimest pani ta nii ebamugavakohale, et kui jargmine kord ta nimetas inimeste nimesid, siis oli vaikus ja kõik tegid näo, et ei kuule oma nimesid.Keegi ei tahtnud liikuda, ta proovis veel nimetada teiste nimesid ja sama paus oli. Eks ta laks endast välja, aga teha ei saanud midagi)

Saime ilusti lugeda ja isegi magada, sest päris palju turiste läksid kohe magama põrandale ja meile oli vabad pingid. Paadiga oli isegi pikka maad palju mugavam sõita, kui näiteks chicken bussiga.

El Nido

Väikse chicken bussiga jõudsime El Nidosse. Kõige mugavam sõit ei olnud. Me veel ei ole näinud reisil sellist bussi, kus sees oleks tualet. Malaisias ja Iraanis oli sama mure. Puerto Princessast El Nidosse  sõidab buss viis ja pool tundi. Ruumi on vähe, kõige vastikum on see, et midagi ei saa seal teha. Ei lugada ega kirjutada. Tore oli see, et tegime täpselt keskel ühe korraliku peatuse, kus saime süüa ja puhata.

El Nido on väiksest kaluri külast välja kasvanud linnake. Turiste käib siin nüüd palju. Peamiselt tullakse siia selle pärast, et siin on meres paekivi kaljudest tekkinud huvitavad saared, sala-laguunid ja järved. Seetõttu on põhi  atraktsioon erinevad eksursioonid saartele. Peaaegu iga 5 meetri tagant on mingi pisikene putka, kus pakuvad tuure.

Uskumatu haldussuutlikkus

Coroni linn peaks olema üks õnnelik linn. Kõik on justkui nagu olemas. Imeilus saarestik, sala laguunid, ägedad mägijärved, kümned sõja-aegsed jaapani sõjalaevade vrakid. Suur Manila linn on alla tunni lennu kaugusel. Milles siis asi, et linn näeb välja väga õnnetu ja kõik mida on üldse proovitud ehitada on  päris nigelalt välja kukkunud?

Linnavalitsus on niisis endale teinud endale eesmärgi turiste rohkem meelitada. Selle jaoks on linna rajatud peaväljak kuhu ehitatud uhke turismi keskus.  Keskus isegi töötas, aga nägi välja väga trööstitu – nagu oleks üle käinud suurem orkaan.

Juba kaugelt oli näha, et tekst on kahtlaselt viltu ja tähedki puudu. Ainus korralik asi kogu majas oli välisukse kõrvale riputatud uhke silt koos kõigi linnavalitsuse liikmetega, kes on turimi arendamise töögrupis.

Galja tööintervjuu nr 1

Coroni linnas jài ühe reisibüroo seinal silma, et otsitakse inglise keelt oskavat sekretàri. Asusin siis hoolega kauplma, et tàdike Galja tööle vōtaks.

 

Elektrist ja internetist

Tihti me rààgime, et kyll neil seal soojal maal elades veab, sest neil ju kogu aeg soe ja ei pea raha kulutama soojuse, soojade riiete, talvekummide jne peale.

Aga loodus tühja kohta ei salli. Neil on siin kohe muu teema, millega vaestelt kodanikelt raha àra vōtta. See on elekter. Filipiinides on kohe pàris ehtne vahelduv vool. Oleme tànaseks juba harjunud, et pea igal ōhtul korra pimedaks viskab. Vahel tundideks. El Nido ” linn “on nàiteks selline koht, kus terve pàeva jooksul olev elekter üldse alles eelmisel aastal teoks sai. Aga nagu nàha saime, siis eriti hàsti ei veel funka.

ühesōnaga iga majapidamine ja restoran on varustatud suure ! Ma ytleks tööstusliku diisel generaatoriga:

Internet on filipiinis nagu Loh Nessi koletis – kōik räägivad temast, aga keegi oma silmaga näinud ei ole! 

Filipiini inimesed…

Vanasti arvasin, et Filipiinidel on ainult filipiini keel. Aga ei ole. Nendel on filipini keel ja veel teine riigi keel – inglise keeL. Kõik teenindus linnades käib inglise keeles, sildid kirjutakse ja raamatuid muuakse ka inglise keeles. Väike laps ilusti vastab küsimusele -” What is your name?” -Stefani vastas peenikese häälega.

Puerto Princesa

Puerto Princesa asub Palawani saarel. Ta asub Palawani saare keskel. Ta on kuulus oma maaaluse jõe poolest. Jõgi on maa all üle 8 kilomeetri pikk ja paadiga saab sõita 5 km pikkust lõiku.

Me olime Puerto Princessas (kutsuvad PP või Puerto) ainult paar päeva, sest edasi tahtsime minna El Nidosse.

Puertos saab näha palju erinavaid kontraste. Kus on shopingu keskused või söögi tänavad, saad näha toredat puhast kaasaegset miljööd ja kohe kõrval tänavas näed sa kohalikku elu. Meie elasime päris ehtsas kohalike suht-vaeste inimeste tänaval. Saime natukene vaadata nende elu, kuidas nad seal elavad. Paistis, et lapsed küll mangivad rohkem õues. Näha on, et Iphone ei ole nendel ja samas kodus ei ole selliseid mugavusi nagu me oleme harjunud. Aknad, uksed on majadel lahti ja päris hästi näeb kuidas kodud on sisustatud.

Jalutades nägime sellist vaadet.

Paadid turistide vedamiseks

Filipiinidel on pàris suur evolutsioon toimunud liikuvate vahendite osas. Tuk-tuke (kolmerattalised motikad) vaadates on nàha, et uuemad mudelid suudavad rohkem inimesi peale vōtta.

Turistide vedamiseks mōeldud paatidel on veelgi suuremat arengut nàha. Sellistel pisikestel 14 turisti peale vōtvatel paatidel on grill sisse ehitatud (ōigemini natuke üle paadi äãre, taga paadi kylje peal). Uuematel on isegi tualeti putka. Paatide kylje peal on lainete loksumise vàhendamiseks pambuse torud. Kuidagi on nad suutnud paadi selliselt disainida, et inimesed saavad màrjaks, aga grill mitte.

Paadi meeskonnal on pikaajaline kogemus ja teavad tàpselt, millal kalad grillile tōsta. Seda tehakse isegi keset tuulist merd. Igatahes randa jōudes on kalad, lihad ja kanad kōik parajalt valmis.

 

Kus on kuked!?

Nagu öeldud, on kukkesid palju! Igal pool, ka suurtes linnades. Neid on palju, sest neid on kuulda. Aga nàha on neid kahtlaselt vàhe! Koeri kasse ja kanasid on tànaval seejuures tihedalt!

Làksin tàna hommikul majade vahele uurima – kus on kuked peidus! 

Leidsingi ühe ōnnetu kuke! Tuleb vàlja, et suurel osal kukkedest on koduarest!

  

Kuidas kàib elu Filipiinides

Kui riigis on üle saja miljoni inimese, siis nōuab töökohtade loomine omajagu kreatiivsust. See on kohe omamoodi uurimist väärt, kuidas neile töö leitakse.

Otsustasingi siis ärgata vara ja asja uurida. Kuna Filipiinides tundub kukkesid olema iga inimese kohta vàhemalt üks, seda isegi suuremates linnades, siis on vōimatu hommikul kaua magada!