Salta

Salta linnas on ometi tänavapildis teist-nägu inimesi kui need keskpärased euroopa juurtega argentiinlased. Kui allpool Tulemaa ja Patagoonia kandis olid eurooplased edukalt suutnud maha lüüa enamus pärismaalasi, siis Salta kandis oli neid vist liiga palju. Üle küpmne aasta nägin oma vanu sõpru Inkade impeeriumi jäänuseid Quechua inimesi. Tuleb välja, et vägev Inka impeerium lõppes mitte Boliivias, vaid Argentiinas kaugel lõunapool Mendoza veini rajoonis. Siin Saltas neid pärismaalaseid kohe eriti palju tänavapildis.

Me pilti ei teinud 😉

Blogisse kirjutamine on jäänud hõredamaks selge põhjusega. Arvutile on pidevalt järjekord. Ma ei tohi öelda, millega siin Galina juba viimased kuud tegeleb. Aga tööd on nii palju, et kohe ohkama paneb.

Siiski suutsin ühel päeval talle Salta linna näidata. Leidsime siin kodu lähedalt tuttava Russalka kuju. Või vähemalt meile on hakanud kõik asjad kodumaad meenutama:

Salta mäe otsa ronimine oli päris väsitav! Meil on Galjaga nüüd ühepikkuselised juuksed.

Kuigi väljas on  keskpäeval ligi 25 kraadi, siis oleme me sattunud esimesse tõsisesse edasi liikumise probleemi. Meie plaanitud edasiliikumine üle Tsiilisse on eriliselt raske ja segane, sest Andides on kõva lumesadu. Aga linn on tore, kohvikud ja head restoranid. Korralik internetiühendus töö tegemiseks 😉