Meil oli täitsa tore reis kilpkonna saarele.
Foorumitest saime teada, et pole mõtet reisibüroost pileteid osta. Parem minna Sandakanis kohe sadamasse Crystal Quest kontorisse ja sealt saab piletid poole odavamalt. Paadiga sõitsime saarele. Sõit saarele kestis üle tunni. Saar on päris sümpaatne – liivarannad, korallid vees ja kõrged palmid. Turiste oli väga vähe.
Meil olid kõik seljakotid kaasas, sest kilpkonnasaarel peab ööbima. Põhi atraktsioon – kilpkonnade vaatamine käib õhtu tundidel.
Nagu öeldud, siis reisil näed päris tihti selliseid inimesi, kes mitmeks päevaks mõtteainet pakuvad. Nad on lihtsalt nii teist moodi ja nende lugu on põnev kuulata.
Sandakanist sõitsime paadiga Turtle Islandile ja tee peal saime tuttavaks ühe Briti kodaniku Colin’ga. Ta oli 62 aastat vana ja oli samuti oma esimesel ümbermaailma reisil.
Täna siis otsustasime teha veel ühe tõsise ahvi-vaatamise päeva. Oleme jõudnud Borneo saare tagumisse otsa – Sandakani linna. Siia Brittide travel info praegu reisida ei soovita, sest siin on juba aastakümneid kombeks inimesi röövida. Lõuna-filipiinides on inimestel palju vaba aega ja vähemalt korra aastas käivad võtavad Malaisiast mõned pantvangid. Sõidavad oma kiirete paatidega Sandakani või selle ümbruse saartele ja võtavad sealt mõned kohalikud või turistid kaasa. Viimased võtsid sella aasta mais. Seega selle aasta norm on täis. Pealegi lasti mai kuu lõpus toimunud reidi käigus paar inimröövi pealikku maha.
Kõige selle juures on huvitav, et turistid on siiski peamiselt inglismaalt ja/või ameerikast. Suurte bussidega kohe liiguvad. Võibolla Briti valitsus teebki antireklaami, et oma inimesed siin saaks vabamalt ilma järjekordadeta reisida.
Ahve nägime. Kohe mitut sorti.
Orangutangid
Orang Utan ehk tõlkes primitiimne inimene. Neid sõtsime vaatama Sepiloki nimelisse kohta, mis asub mõistliku taksosõidu kaugusel Sandakanist. Siin on ahvidele tehtud päris mõnus suur reservaat -hellitava nimega rehabilitatsiooni keskus. Aeda ümber ei ole ja eks neid kohal hoiabki vist see, et neid söödetakse. See teeb siis turistidele näitamise ja meil nende pildistamise kergemaks. Nagu juba enne öeldud, siis on ahve pildistada üsna raske, sest nad on pidevas liikumises.
Oleme ilusti dzunglist väljas ja jõudnud Kota Kinabalusse.
Natukene ajalugu selle linna kohta. Kota Kinabalu (lühendatult KK) on linn Malaisias, see on Sabahi osariigi pealinn. Asub Kalimantani põhjarannikul Hiina mere ääres.1968. aastani oli linna nimi Jesselton. Uue nime (tõlkes ‘Kinabalu linn’) sai linn 45 km kaugusel idas asuva Kinabalu mäe järgi. See on kõige suurem linn Sabahis ja 6-es rahavaarvult Malaisias.
Nagu me kohe saime aru, siis turiste on novembris siin kandis vähe. Tõenäoliselt on neid vähe ilma pärast, sest pool päeva siin on fantastiline ilm ja teine pool peale neljat siin sajab vihm. Sajab, aga mitte nii tugevasti nagu dzunglis.
Kinabalu mäe tippu ronima me ei läinud, sest pool mägi on praegu kinni. See mägi on 4000+ meetrit kõrge ja on Malaisia kõige kõrgem mägi. Kuna, aga suvel oli Indoneesias maavärin, siis toimusid suured varingud ja rajad mäe tippu on kinni. Praegu mäe radasid rekonstrueeritakse ja ronida saab ainult 2600-3000 meetri kõrgusele.
Malaisas on meie lemmik toit kõik see, mis on seotud mereandidega. Lihtsalt Eestis seda saame süüa nii harva ja siin on kõik palju odavaim. Samas proovime uusi asju mida kunagi ei ole saanud maitsta. Seekord võtsime proovimiseks mingi kreveti ja lobsteri moodi, mis olid pandud ujuma plastik pudelitesse. Miks nad peavad olla pudelis, seda me ei saanud aru.. Äkki keegi teab?
Terve malaisia reis jàlitavad meid tiigrid! Sellest saame aru, et dzungel neid tàis, aga linnas on ka iga nurga peal! Kuna tiigrid on ohtlikud, siis tuleb neid hàvitada!
Gunung Mulu Rahvuspark on Sarawaki rajoonis, mis asub Miri linna ligidal. See park on UNESCO pärandi nimekirjas. Ta on kuulus oma koobaste ja teravatipuliste “Pinnacles” mägede ja troopiliste vihmametsadega.
Mirist me lendisme Gunung Mulusse, sest seal on väike lennujaam (autoteed sinna ei viigi). Ainult paar kohta, kus saab ööbida.
dzunglis jàlle! side maailmaga peaaegu puudub! meenub aasta 1988, kui interneti veel polnud ja modemiga pidi BBS sise logima!
kas keegi màletab, kuidas lennukipileteid osteti siis kui interneti veel polnud?
tahaks millalgi siit edasi ju lennata!
04°02′32.91″N 114°48′44.06″E
Juba pikalt nuputasime, miks osadel meestel Aasias on üks küüs kasvatatud päris pikaks ja tihti veel hoolega lihvitud! Siin meie taksojuhi näpu pilt:
Traditsioon pidi pärinema Hiinast ja sellega mehed tahavad näidata oma staatust – musta/odavat tööd kätega ei tee!
allikas Google
Borneo saarel oli päris huvitav stiil vanadel küla-majadel. Kogu küla elas ühe katuse alla suures majas, mis oli ehitatud kõrgete postide otsa. Sellises majas võis elada kokku isegi üle 600 inimese.
Kõrgete postide otsas maja oli mitmel moel praktiline. Seda sai ehitada mere äärde, kus tõus-mõõn üles alla käis. Sai ehitada ka jõgede äärde, kus vihma perioodil vee tase kõvasti tõusis.
Peamine põhjus oli aga kaitse otstarbel. Kuna hõimud omavahel siin kõvasti kaklesid, siis sellise maja kaitsmine oli lihtne. Põrandad on pambuse laudadest, millele 5×5 cm vahed on sisse jäätud. Seega nägi päris hästi, kas all mõni paha vaenlane liigub. Kui siis vaenast all märgati, kallati suurtest savi anumatest keevat vett kaela.
Kõik sai alguse sellest, et hea sõber saatis kaugelt Borneo reisilt postkaardi ahviga pildiga. Ahv ise selline, mida lihtsalt peab korra elus lähedalt nägema. See ei ole mitte niisama ahv. See on jumala looming erinevate organite ümberpaigutamise eksperimenteerimisel. Kui lihtsalt postkaarti vaadata, siis jääb kindlasti tunne, et Photoshopiga on turistide meelitamiseks tehtud kõva reklaam.
Sai siis Singapurist lennatud Borneo saarele. See saar on päris suur- isegi suurem kui Prantsusmaa. Siin on rõõmsalt koos kolm riiki – Indoneesia, Malaisia ja väike nafta sultani riik Brunei! Lendasime Malaisia idapoolsesse Sarawaki rajooni – Kuching linna. Selle linna peamine võlu turisti jaoks seisnebki selles, et suht lähedal on päris mitu vägevat dzungli parki. reading more
Rohumaa World Trip N° 1 - 2015/2016 