Infoks

Kaks ümbermaailma reis ei ole kunagi sarnased. Väga erinevalt reisivad inimesed ja sellest tulenevalt on väga erinev kaasas oleva seljakoti sisu. Kas madratseid, telki ja magamiskotte kaasa tassida sõltub väga matka iseloomust ja marsruudist. Meil neid pikal reisil kaasas ei olnud, küll aga ostsime ja laenasime, siis jälle kinkisime neid reisi jooksul.

Küll aga võib panna kirja mõned mõtted, mis igal juhul kasuks tulevad:

Suur ja mugav seljakott ning kindlasti väike mugav seljakott (hea kui oleks vihmakindel), milles kogu aeg ringi rännates kaasas kanda kõige olulisemat (tehnikat, kaameraid, dokumente jne).

Seljakott tasub hoida pika reisi alguses tühi. Nagunii tuleb asju juurde ja kaal kasvab.

Elektroonikast ja muud olulised vidinad:

• Peegelkaamera kindlasti kaasa. Kui vähegi võimalik, siis tuleb ikkagi kaasa tassida suur peegel kaamera. Sel teemal sai kõvasti mõeldud ja kaalutletud enne reisi. Nutitelefonide kaamera kvaliteet on juba nii hea, mis isegi tava-situatsioonides konkureerib kvaliteediga. Aga kui vähegi minna loodusesse loomi vaatama, siis pole nuti-telefonidega suurt midagi teha.
• Pikendusjuhe. Väga vajalik oleks vähemalt 3-4 meetrise pikendusjuhtme kaasa võtmine. Eriti vinge veel selline, millel kohe 2-4 USB auku lisaks tavalistele. Ei teeks paha, kui pikendusjuhe on võimsam ja saab radiaatoreid, soojapuhureid ka õigesse kohta lisada (meie oma põles korduvalt maha ja tuli parandada).
• Akupangad. Akupangad mobiilide/ipadide jaoks on alati väga vajalikud. Lennureisid ja eriti bussireisid on 12-48 tundu, seega igasugune akupank on abiks. NB! Minu oma konfiskeeriti just enne viimast Mongoolia reisi Pekingi lennujaamas, kuna ära oli kulunud akupangu mahutavuse kiri! Oleks vaid teadnud, et see kiri nii tähtis. Seega seda kirja tasub mingi kleepekaga kaitsta.
• Käekell, mida saab pimedas vaadata ja mis näitab ka kuupäeva. Unustamatult vajalik abiline.
• Kraanikausi kummist kork! Väga oluline eriti veel universaalse suurusega kummist kork. Pesu pesemist saab olema palju ja korgita on see poole raskem.
• Pealamp – taskulamp. Vähegi matkama reisi puhul pidevalt vajalik.
• Korralik pikema teraga taskunuga. Veel parem kui ka kruvikeeriaja komplekti ja veini/konserviavajaga
• Väike tabalukk kotile (või isegi mitu), soovitavalt koodiga. Virutatakse kõike, eriti vaesemates riikides ja odavamates hotellides. Virutatakse ka lennujaamades, bussides, ja minibussides, kus kott katusel.
• Kvaliteetsed UV ja soovitavalt polaroid päikese prillid.
• Pastakas. Alati vajalik riiki sisenemisel immigratsiooni kaardi täitmisel.
• Mängukaardid. Kui ise ei taha mängida, siis ikka kogu aeg küsitakse.
• Oma tagavara WC paberi rull. Väga palju on riike, kus seda vaja läheb.

Apteegi sisu:

• Peavalu tabletid. Meil ei ole kunagi pea valutanud nii palju kui sellel reisil. Pidevalt on lahtiste akendega või konditsioneeridega või ka lennukitega see jama, et tuul käib peast läbi. Igatahes erineva tugevusega peavalu tabletid on osutunud väga vajalikeks.
• Teepuu õli või muu antiseptik. Pidevalt läheb midagi kuskil katki. Jala rakud, kriimustused kätel, jalgadel, isegi sääsepunnid. Mina lõin päris tihti pead ära, sest suurem osa maakerast ei arvesta üldse Eestlaste pikkusega. Igati mõistlik on kiiresti infektsiooni vältimiseks teepuu õliga puhastada.
• Plaastrid. Neid kulub tihti ja palju, seega igat sorti ning lisaks veel plaastrirull on väga vajalik.
• Söetabletid ja muud kõhu tabletid. Teretulemast Aasia! Neid läks palju!
• Sääsekreemid
• Malaariatabletid (kui vaja).
• Ei teeks paha ka allergia tabletid. Alergia võib tulla söögist, pesuvahenditest või voodilinadest.
• Magneesiumi tabletid (kui üle pika aja saab hakata tegema 20-30 km matkapäevi)
• Lihase valu kreem (jalgadele või seljale, õlgedele, kogu aeg midagi saab külma või läheb krampi).
• Korralik elastikside on vajadusel hea kohe kotist võtta. Kuigi neid on pea igast riigist saada, ei pruugi Sa olle paarituhande kilomeetri kaugusel lähima apteegini.
• 50-se faktoriga päikesekreem

Mis elektroonika kaasa võtta:

Kui vähegi kannatab, siis tasuks kindlasti võtta pikemale reisile kaasa:

• nutitelefon, pidev orienteerumine offline mapiga ja asendab edukalt auto-gpsi
• tahvelarvuti. Aku mahutavus nii palju parem, et ilma selleta maratonpikki lende, bussireise ei kujutaks ette. On palju asju, mida ilma arvutita väga ebamugav teha (kasvõi reisikulude eelarve täitmine).
• Notebook – pidevalt vajalik nii pangaülekannete, lepingute, blogide, piltide töötluseks, üleslaadimiseks ja kaamera mälukaartide sorteerimiseks..
• tavamobiil (kontrollida et oleks võrgusagedus õige, paljudes maades nii uued võrgusagedused, et vanad nokia mobiilid ei tööta). Tavamobiili on vaja kasvõi selleks, et mobiil-id sinna sisse panna.
• Mobiil-ID kindlasti võtta ja varuks id-kaart koos id-kaardi lugejaga.
• Kõrvaklapid ei teeks paha.
• Lisaks kõikvõimalikele laadijatele ja eri riikide pistikute üleminekutele on väga kasulik kaasa võtta auto-usb laadija. Veel parem kui on kahe auguga ja võimas (2×1 amp) auto USB laadija.

Pangakaartidest ja rahast:

• VISA krediitkaart. Mastercard on väga lahja suures osas riikides ja jääte kindlasti hätta. Ärge uskuge SEB panka, kui ta ütleb, et Mastercard on sama-hea.
• Mastercard võtke ikka ka kaasa. Miskil müstilisel põhjusel on kogu reisi jooksul kindlasti ka üks või kaks väga tähtsat kohta, kus just ainult Mastercard töötab.
• Krediitkaarte tasuks võtta varuga. Ei tee üldse paha tellida duubel-kaardid, mis kuskile ära peita. Neid võib kaduma minna. Nägin mitmeid hetki, kus turistidel aparaat kaardi ära sõi ja kindlasti on pühapäeva õhtu ja sul on lennu väljumiseni kaks tundi.
• Rahavöö, mis püksis peidus. Oi,oi kui oluline kaaslane. Kui kahekesi rändate, siis kindlasti neid mõlemale ja raha, kaardid jne omavahel ära jagada.
• Dollari paks pakk rahavöö kotis on parim kaaslane. Euro on mugavam kaasa võtta, sest 100 usd on tihti liiga suur raha ja 50 eur teeb paki väiksemaks. Aga dollari vastu ei saa. Väga paljud riigid ei taha teie Eurist midagi kuulda. On terve rivi maailma riike, mis nõuavad, et dollar ja ka teised valuutad oleks vahetamisel absoluutselt uued ilma ühegi pisema defekti või pastaka märketa. See ei ole naljaasi ja kui vähegi vanema rahaga neisse riikidesse sisenete (ntx Kambodza, Tai, Mianmar) jääte väga hätta.
• Deebetkaardid sula välja tirimiseks.

Mobiilidesse appid:

• Maps.me app on osutunud täielikuks hitiks, sest on off-line ja enamus riikides üllatuslikult hea sisuga. Töötab nii routing kui kohvikute, restoranide otsing. Isegi pisikesed matkarajad läbi tee-istanduste või mägedes on tihti sisse kantud
• Facebooki Messenger. Igas riigis sai järgi proovitud Skype, Whatsapp, Viber ja Facebooki Messenger. Ilma kahtluseta on tänapäeval kõige parem levi FB Messengeril. Lihtsalt nii palju paremad serverid ja valguskaablid üle terve maailma.
• Triposo – wikitraveli offline versioon. Väga usin abiline kiiresti aru saamaks, mida miskis punktis vaadata.
• Lonely Planeti Kindle raamatud. Pikemal reisil ei kujuta ette kõigi nende paber-raamatute kaasa tassimist. LP raamatud on enam-vähem korraliku sisuga. Meie saime alati nendest abi just reisi-planeerimisel (mis linnast-linna ja kuidas liikuda). LP raamatute Itinerary seast leiab alati on enamvähem alati tõesti selle marsruudi, mida vastavalt maitsele vaadata tasub.
• xe.com mobiili app, unustamatu abiline pideval uue valuuta konverteerimine.
• World-Clock. Kogu aeg on jama selle ajavahega. Mis kell on Eestis, millal Nasdaq avaneb jne.
• Evernote, Ilma selle appita ei oskaks ette kujutada reisi. Kuna kõik hotelli, lennu, auto jne broneeringud peavad offline olema kättesaadavad, siis paremat süsteemi annab otsida.
• Dropbox, Google Drive. Kellel korra elus on reisil kaamera ära varastatud teab hästi kui vajalik on pidevalt piltide sünkroniseerimine pilve ja lisaks ligipääs on pilves olevatele andmetele.
• Kui Iraani, Hiinasse või muusse suletumasse riiki lähete, siis vaja installida VPN tarkvara, sest muidu teil enamus saite suletud. Iraanis töötab edukalt OvpnSpider, mujal töötab edukalt Hotspot. Kindlasti on mõistlik pangaülekandeid teha läbi VPN.
• Uber, kui vähegi saab siis on kõige mõnusam ja turistisõbralikum Uberi kasutus. Lihtsalt nii palju vähem scämmi on sellega. Eriti teekonnal Lennu/Bussi/Rongijaamast kesklinna.
• Airbnb, Agoda, Booking.com, Expedia. Vastavalt maailmanurgale on üsna oluline selgeks saada, mis hotelli-bookingu süsteem parasjagu kõige soodsamalt pakub. Vahed võivad sama hotelli puhul olla päris suured.
• Igasugune pilveteenuse kasutus on ülimalt vajalik. Kõikidest nutiseadmetest tasuks pidevalt backup teha pilve ja ka arvutis kõik hoida pilves. Interneti kiirused on kasvanud igal pool nii heaks, et kõik pildid ja muud asjad saab pidevalt hoida sünkroniseerituna pilve. See on vajalik eelkõige selleks, et nii palju jamasid juhtub tehnikaga. Nad lihsalt lähevad lõplikult katki, kaovad ära jne. Ei ole midagi ägedamat välja mõeldud, kui võimalus uues seadmes kohe kõik pilvest uuesti taastada.
• Tripadvisor – täitsa oluline abiline heade söögikohtade ja vaatamisväärsuste otsimisel.
• Rentalcars.com – lugematu hulk on autorendi firmasid ja veel rohkem neid interneti vahenduse firmasid. See tundub töötavat enam-vähem probleemivabalt.
• Google Flights. Väga oluline abiline, et aru saada, mis linnade vahel üldse lennuühendus on olemas. Seda nii riigi siselt kui mandrite vahel.
• Reisi Targalt (app). Välisministeeriumi app, milles saab on reisikava ja kaaslased registreerida. Tasub alati kirja panna. Abiks kui suurem jama peaks juhtuma.
• Tripit. Mugav süsteem lennukavada jälgimiseks, eriti kui Pro versioon kannatab võtta, sest siis teatab sms ja emailiga nii Gate numbrid kui kõik võimalikud lennuplaani, väravata muudatused.
• Speedtest (app) või arvutis speedtest.net. Enne kui üldse hakata telefonikõnesid, failide sünkroniseerimisi uues wifi piirkonnas tegema on tark üle vaadata mis interneti kiirus tegelikult saadaval. Eriti raske on muidu aru saada üleslaadimise kiirusest. Päris tihti allalaadimise kiirus on väga hea, aga üleslaadimise oma olematu.
• Kindlasti tasub Eesti mobiili kaardid kohe kõige sügavamale koti nurka ära peita, et need jumale eest ei heliseks, ega mingeid sõnumeid vastu ei võtaks. Igas riigis tuleks juba soovitavalt lennujaamast võtta parim kohalik kaart, mis töötaks just enne paikapandud reisi-marsruudil. Palju abi on olnud sellest internetilehest, -kus vaadata, milline kohalik telco firma valida: http://prepaid-data-sim-card.wikia.com/wiki/Mongolia

Riided:

• Mida vähem seda parem. Mida kvaliteetsemad, seda paremad. Korralikud matkariided peavad vastu lugematule arvule käsitsi pesemisele. Tavalised t-särgid kipuva pesemisel ja veel eriti väänamisel lihtsalt ära lagunema.
• Pluuse oli mul matka alguses 1, sokke 3 paari, trusareid 3 paari. See on piisav varu, et jõuab pesta, kuivatada ja vahetada. Pluusid lihtsalt tehnilisel põhjusel ununesid maha ja tln lennujaama kõval ostukeskuses oli vaid üks korralik matkapluus reisile.
• Kõik oleneb, kuhu teekond viib (kas lumistesse mägedesse) või ainult randadesse. Igal juhul tasub kott hoida pigem kerge ja vastavalt vajadusele juurde osta. Kui soojad maad vahelduvad külmadega, siis ei ole üldse harv see, et seljakotirändur ostab endale Humana taolisest poest korraks soojad riided, mille siis hiljem maha jätab.
• Matkapüksid (two in one – pikad püksid, millel lukuga saad alumised sääre osad ära võtta ja lühikeseks teha.
• Kilejope ja veel parem kui ka kilepüksid. Kui ikka troopikas vihma tuleb, siis oled luudeni läbimärg ja kohe kauaks.
• Ujukad.
• Müts, eriti hea kui selgelt loetava Estonia kirjaga;) Seda küsimust, kus riigist te olete ja kuidas see kirjutatakse tuleb lihtsalt nii palju.
• Sall või kaelarätik. Kogu aeg midagi kuskil puhub.

Jalanõud:

• Matkajalanõud. Jalanõud on koht, millega reisile minnes ei tasu koonerdada! Läbitavad vahemaad jalgadel on aukartustäratavad. Tasuks võtta väga head matkajalanõud vastavalt planeeritavale teekonnale. Kuna jalanõud kaaluvad päris palju, siis hästi läbi-mõelda, et saaks võtta multifunktsionaalsed – näiteks roomik-tallaga madalad-matka tossud, millega kannatab nii mägedes käia kui linnades ringi jalutada.
• Plätud. Väga oluline. Veel eriti siseruumides ja igasugu backpackers kohtades. Märjad matka jalanõud on radika peal ja plätudega käiakse pesemas, süüa tegemas jne.