Vic Fallsi lõpupidu

Väga meeleolukaks kujunes meie lõpupidu driftersi grupiga Victoria Fallsis.

Kõik peale meie läksid sõitma jõelaeva kruiisiga, mida müüdi nagu päikeseloojang Victoria joal. Me pidasime seda natuke kalliks ja mul oli suur kahtlus, et kas sealt laevast üldse mingit juga näeb.

Kokkuvõttes oligi nii, et selle kruiisi ainus mõte oli juua nii palju tasuta, kui jaksad. Enamus laeval olnud inimestest ei olnud isegi reelingu äärde läinud, et pilti teha. Päikeseloojangu vaatamisest rääkimata.

Pärast laevakruiisi saime kõik kokku restoranis, kus oli vägev drummi show.

Võtsime ka kohaliku Medicine-Man käest  korraliku tervise napsi.

Käisime Galjaga ka ennustaja juures. Saime hulka targemaks.

Saime ka kõvasti ise trumme kaasa põristada! Siin on meie grupijuht lõuna-aafriklane Jo! Kogu reisi jooksul ta kiivalt varjas oma vanust. Lõpus saime teada, et ta on vaid 25 aastane.

meist on muidugi väga udune pilt trummi mängust…

Õhtu lõppes Backpackersite hostelis, mis on Vic Fallsi linna kõige kõvem õhtune möllu koht. Isegi ei kujuta ette, kuidas seal inimesed magada saavad.

Vähemalt hommikuse rivistuse ajaks olime kõik ilusti uuesti oma nunnu veoka kõrval viimast grupipilti tegemas.

 

14. päev Vikoria juga, Zimbabwe – kus veel kala püüda

Driftersi tuur lõppes meil Victoria joa juures Victoria Falls linnas, Zimbabwes. Ülejäänud seltskond liigub tagasi autoga Johannesburgi. See võtab neil aega veel kaks pikka päeva. Sõita on neil 1500+ km. Meie otsustasime peale Btoswana safarit ja enne  Namiibia safari algust võtta paar rahulikumat päeva ja vaadata Victoria juga põhjalikumalt nii Zimbabwe kui ka üle piiri Sambia poolelt.

Viktoria juga on kindlasti maailma üks ilusamaid. Selle avastas eurooplaste jaoks  1855 aastal meie suur juht ja õpetaja  maailma-avastaja shotlane  dr  David Livingstone.  Ta pani sellele nime  Viktoria kuninganna auks. Kohalike keeles kutsutakse Mosi-oa-Tunya—”the smoke that thunders”.  Sambia jaoks on Mosi juga au ja uhkus – seee on rahvusliku õlle nimi ja ilus joa pilt kaunistab pudelit.

Viktoria juga on 1,7 km pikk. Vesi langeb kuni 125 m kõrguselt. Keskmiselt kukub 1000 tonni vett sekundis. Kogu selle tohutu vee hulga vastu kive kukkumisest tuleb suur vee-auru pilv. Raske on pilti teha, sest vee piisad ja lausa vihm tuleb ka kõige päikesepaistelisemal päeval. Eriti kui tuul on vaateplatvormide poole. Küll aga on päikeselise päevaga igas suuruses ja igas suunas näha ilusaid vikerkaari. Eks ole neid vee jugasid, koski oma rännakutel juba üksjagu nähtud. Olgem ausad, et see on ikka võimas! Tasub tulla vaatama!

…. ikka paar selfit ka..

See Zimbabwe poiss tuli ise paluma, et me tast pilti teeksime. Enne oli ta meist hulka pilte teinud.

Jälle paar sõna kalapüügist. Oleme reisi peal päris palju põnevaid kalapüügi variante näinud. Victoria joal sai jälle ühe uue põnevaga tutvutud.

Proovige pildilt leida, kus on kalur. Ta täitsa paistab välja:

või kui veel ei paista, siis äkki sellelt pildilt juba?

Siin tegin veel ühe suurenduse oma zoomiga:

Saime härraga isegi enne tuttavaks ja läbi aia küsisin, mis  kalu ta seal püüab. Siis oli ta küll kõvasti üleval pool juga rahulikus vees. Ei osanud arvatagi, et ta sellise koha peale püüdma läheb. Kui oleks teadnud, oleks iga hinna eest tahtnud kaasa minna!