Salta ja need ilusad mäed ümbruses!

Salta ise on väga väga ilus linn! Ma ei teagi, kuidas me alguses selle linna oma Argentiina reisi plaanidest kõrvale lükkasime. Nüüd kus oleme pidanud siin kannatama mitmeid lumevangistuse päevasid oleme õppinud nautima seda ime-ilusat linna.

Käisime Humahuacas vaatamas ilusaid värvilisi mägesid! Tsiili ja Argentiina vaheline Andide mäestik on täis erinevaid metalle, mis nii lusasti kivimid värviliseks teevad.

Peatus Purmamarca linnas, Jujui rajoonis:

Tilcaras käisime mäe otsas vana inkade linna vaatamas. Mina igale poole sisse ei mahtunud! Inkade järeltulijad on siiani päris pisikesed. Eks enne olid vist veel väiksemad..

Humahuaca turud on täis põnevat inkade käsitöönänni

Laamasid on kohe igal pool:

veel ilusaid värvilisi mägesid:

 

 

 

Naudime lumevangis istumist

Oleme nüüd üle nädala istunud lumevangis ja ei teagi kaua tuleb veel vangistust nautida!

Peab ausalt ütlema, et juba kohe alguses hakkas Saltas lumevangistus meeldima. Linnas mis on ümbritsetud veini piirkondadega, kus on ilus vanalinn jalutamiseks, hea ja odav söök-jook-elamine,  on väga mõnus lumevangis istuda.

Meie plaan oli juba mõnda aega tagasi Argentiinale joon alla tõmmata ja Saltast üle kõrgete Andide sõita Tsiili kõrbesse – San Pedro de Atacamasse.

Aga oh jumala imet (sic!), kliima on niivõrd muutunud, et sel aastaajal on üllatuslikult suur lumi maha sadanud. Sajab ja sajab ning keegi ei jaksa seda teed lume alt välja kaevata. Tegelikult vist keegi ei proovinudki!

Päev algaski meil sellega, et küsida bussijaamast infot tee olukorra kohta (bussi väljumise kohta) ja kuna vastus oli alati “Positiivne” – Bussid ei välju! Siis me muigugi rõõmsalt jalutasime linna peale ekskursioone otsima, kohvikutesse ja restoranidesse.

Aga selline elu väsitab! Oleme hakanud tegelema juba kõige muuga kui puhkamisega! Kodukujundusest väikeste põnevate äriprojektideni!

Me teadsime ja tundsime juba kõiki Salta inimesi, kõiki Salta kohvikuid, roosasid ja vähem roosasid kirikuid. Kuigi Salta jäätis on Argentiina parim, siis siiski väsisime sellest linnast väga ära!

Roosa kirik peaväljakul! Raudselt terve Argentiina ilusaim kirik:

Palju vähem roosa, aga väga oluline kirik Saltas:

Väga armsamad, rasedad jumala-emad kirikutes:

Tahame ära sõita juba, kuigi Salta on üks odavamaid linnu kus seljakoti ränduril elada. Kõik mis söögiks vajalik korjad ise tänava peal:

Nii naljakas kui see ei ole, siis 500 pesose (33 eurose bussireisi asemel) oleksime saanud San Pedro de Atacamasse sõita ka lennukiga. Ainult, et see võtnuks poolteist ööpäeva aega läbi Buenos Airese, Tsiili pealinna Santiago ja siis San Pedro. See lõbu kokku maksaks 30 korda rohkem. Pani ainult ohkama. 300 kilomeetrit bussisõitu asendada 4000 km lennureisiga!!!!

Aga see vangistus väsitab lõpuks ära. Me arvasime, et äkki meil on rohkem õnne üle Andide minekul, kui lennata siselennuga 1000 kilomeetrit lõuna poole kurikuulsasse Mendoza veini piirkonda. Mendoza ja Santiago on AINULT 170 kilomeetri kaugusel üksteisest. Enam-vähem sama, mis Tallinnast sõita Kohtla-Järvele. Aga, kuna sõit üle Andide ja piirikontrollid veel pealegi, siis see sõit võtab aega 8 tundi.

Maandudes Mendozas, saime taksojuhi käest kohe teada, et ka siin on olnud üle nädala tee Tshiilisse olnud suletud ja on ka suletud veel määramata aja!

Sellised on need lõbusad lumised mäed, mis segavad turistide liikumist Mendozast kaugele Tshiili pealinna. Veini-viinamarjad ees ja kuri lumi taustal:

 

Jälle ei osanud kurvastada! Mendoza, kuhu me puht tervislikel põhjustel alguses ei soovinud tulla (See ju kõige suurem veini-pealinn-argentiinas-üldse!!!), tervitas meid kohe veel suuremate vinoteekide ja veel laiemate, pikemate restoranide tänavatega.

Mendoza on ilus! Ei imesta, et kõik normaalsed turistid tahavad Argentiina reisil siia tulla. Ilusaid parke on vist kümneid. Tänavad, mis turistidele pakuvad ilusaid kohvikuid ja restorane on lihtsalt (kümnete)kilomeetrite viisi.

Kuna Saltas meid tundsid meid juba tänaval kõik koerad ja kohvikutes, restoranides olime sina peal, siis on vahelduseks siin nii tore Anonüümsena ringi käia.

Aga ikkagi, Mendozas oleme lumevangis! Oh on Raske! Jah. oleme lumevangis sel ajal kui kodumaal kirsid, õunapuud õitsema hakkvad! Mõnus!

 

Salta

Salta linnas on ometi tänavapildis teist-nägu inimesi kui need keskpärased euroopa juurtega argentiinlased. Kui allpool Tulemaa ja Patagoonia kandis olid eurooplased edukalt suutnud maha lüüa enamus pärismaalasi, siis Salta kandis oli neid vist liiga palju. Üle küpmne aasta nägin oma vanu sõpru Inkade impeeriumi jäänuseid Quechua inimesi. Tuleb välja, et vägev Inka impeerium lõppes mitte Boliivias, vaid Argentiinas kaugel lõunapool Mendoza veini rajoonis. Siin Saltas neid pärismaalaseid kohe eriti palju tänavapildis.

Me pilti ei teinud 😉

Blogisse kirjutamine on jäänud hõredamaks selge põhjusega. Arvutile on pidevalt järjekord. Ma ei tohi öelda, millega siin Galina juba viimased kuud tegeleb. Aga tööd on nii palju, et kohe ohkama paneb.

Siiski suutsin ühel päeval talle Salta linna näidata. Leidsime siin kodu lähedalt tuttava Russalka kuju. Või vähemalt meile on hakanud kõik asjad kodumaad meenutama:

Salta mäe otsa ronimine oli päris väsitav! Meil on Galjaga nüüd ühepikkuselised juuksed.

Kuigi väljas on  keskpäeval ligi 25 kraadi, siis oleme me sattunud esimesse tõsisesse edasi liikumise probleemi. Meie plaanitud edasiliikumine üle Tsiilisse on eriliselt raske ja segane, sest Andides on kõva lumesadu. Aga linn on tore, kohvikud ja head restoranid. Korralik internetiühendus töö tegemiseks 😉

Rosario ja Cordoba

Piinlik küll, aga kaks nii suurt linna ja nii vähe kirjutada. Lihtsalt suuruselt teine ja kolmas linn. Hiiglama suured territooriumilt. Vaadatata suhteliselt vähe.

Rosario

Meelde jääb ainult hea söök ja jook. Burgereid müüakse neljakaupa. Õnneks väikesed. Reeglina on söögid Argentiinas erakordselt suured portsionid. Kahe peale ühe tellides jääb ka tihti pool üle.

Koolid on Rosarios vist puupüsti täis, sest ühe kooli trepil oli organiseeritud korralik loeng meditsiini tudengitele. (See pilt Rosariost)

Cordoba

Veel rohkem tudengeid!  Vähemalt 7 suurt ülikooli on linnas. Tudengeid kokku üle 200 000. Linn noori inimesi puupüsti täis. Väga paljudel sülelapsed käes. Tundub, et ülikooli elu ongi väga lõbus siin.

Ja muidugi Gordoba kirikud. Neid on väga palju. Sest patt, ülikool ja kirik käivadki käsikäes.

Suure linna rõõmud on selles, et on pood. Väga suur pood. Ja kuna poodi satub harva, siis on vaja eriliselt nautida iga karbikese valimist.

Nii pikal reisil pole ammu käinud. Ei osanud ette kujutada, et nii palju on aega lugeda ja internetis surfata 😉 Kuna prillid kadusid juba pool aastat enne reisi, siis lõpuks sai otsustatud ikka prillid teha.

Cordoba oli siis selline linn, kus mõned päevad peatusime ja siin oli õige aeg minnan silma arsti juurde. Mis siis, et mul on pea terve elu olnud ühesuguste klaasidega prillid, siis siin riigis sa ilma silmaarsti retseptita prille poest ei telli. See on omaette pikk lugu, kuidas meditsiini teenuseid isegi erakliinikus siin maal pakutakse. Meeletu keeruline mitmetasandine järjekordade konveier. Palju nalja sai ja kuna ma olin ikka täitsa turist, siis suhtlemist oli pikalt.

Prillid käes.

Ja oh imet! Vaatasin üle pika aja peeglisse – juuksed nii pikaks kasvanud! Keegi pole öelnud ka!

Argentiina majandusest

Tegelt majandusest polegi palju rääkida. On teine täiesti pekkis. Sularaha automaatide taga on sellised järjekorrad, mida me mäletame nõukogude ajast. Ikka sajad meetrid on saba uksest välja. Haruharva möödub mõni päev kus linna peal ei ole suur demonstratsioon.

Aga mitte majandusest ei tahtnud tegelikult rääkida.

Läbivalt kõikides riikides võib ühe tunnusjoonena välja tuua, et tualetid kui töötavad, siis terves riigis, kui ei tööta, siis peaaegu mitte kuskil. WC pott või yldse wc disain tundub olevat riiklikult ette kirjutatud ja suure tõenäosusega monopoose ettevõtte käes. Iga maa on olnud omade muredega. Sellest võiks raamatu kirjutada.

Argentiinas on WC poti süsteem täiesti pekkis. Haruharva leiad koha, kus midagi töötab. Siis oled nii rõõmus, et  kutsud teisigi vaatama.

Enamus pottidel on kaas maha tõstetud. Ise oleme seda eri hotellides teinud korduvalt, sest muidu jääbki vesi jooksma. Väga haruharva on tualetis poti pühkimise hari. Pidurdusjälgedega poti juurest tuleb lahkuda suurte südametunnistuse piinadega.

Seekord oli jälle eriti harukordne lugu! Oli täitsa olemas WC poti hari! AGA see oli pistetud loputusvee kasti.

Paraplaaniga hüppamine Bariloches

Rikkudes kõiki elu ja tervisekindlustuse poliiside tingimusi võtsime kätte väikese ekstreemse katse. Paar päeva tagasi olime roninud ilusa Otto mäe otsa ja näinud seal hulljulgeid mäe ääre pealt paraplaanidega alla hüppamas.

Võibolla liigsest veinist või lihtsalt otsides eredamaid hetki, saigi otsustatud, et meie peame ka proovima. Päris sünnipäeva kingiks Galinale seda ei julgenud pakkuda, aga päev pärast sünnipäeva sai siiski instruktoriga mäe otsa ronitud.  Milline võrratu vaade Bariloche linnale:

Galina oli meil esimene julge! Mingi riskianalüüs näitas, et kui midagi juhtub, siis parem kohe alguses esimese hüppajaga;) Ma väheke muretsesin küll. Eelnevalt on olnud juttu meeletult paljudest ilusatest Argentiina naistest. Tegelikult on see täitsa vale jutt. Sa võid suurtes linnades jalutada mitmeid päevi ja leiad vast ühe ilusa naise.

Eks see naeratus on juba ise tõestuseks, et Galina on jube julge!

Väike ootamine, sest tuult oli sel päeval eriliselt vähe! 

Ja oligi hopsti minek!

video:

Selline oli vaade ülevalt:

Väike tõestus, et ka mina võtsin julguse kokku. Peab tunnistama, et ainult tänu Galina eeskujule. Ma ei närveeri, lihtsalt pidin ootama ligi tund, et instruktor uuesti mäe otsa roniks.

Ja kõige lõpuks video tõestused:

 

 

Bariloche

Bariloche linn jääb kauaks meelde.

Hakkame sellest pihta, et Bariloche on turistlik linn. See tähendab, et linnas on  kuhu minna, mida teha.

Linn on kuulus oma shokolaadi poodide poolest.  Seal väga suur shokolaadi valik igale maitsele. Mina ei kujuta ette kuidas nad suudavad konkureerida omavahel, sest neid poode on tõesti palju.  Turistidel, nagu me oleme, on ainult hea meel, kui on konkurents.. Shokolaadi hinnad on palju odavamad kui Eestis. Hästi populaarne nii Uruguays kui ka Argentiinas on Dulche de leche (meie jäoks see on keedetud kondentspiim ). Sellepärast ongi linnas suur valik komme, kooke  ja jäätiseid  Dulche de Lechega. Minu jaoks see linn jääbki meelde -magusa linnana.

Loodus Argentiinas on ilus ja fotogeeniline. Populaarsed tegevused on matkamine erinevatel matkaradadel ja mäe otsa ronimine.

Paar päevia järjest tegime sellised matkamise päevad. Meie jaoks oli see pigem väike sport. Sest eraldi spordi jaoks  me eriti aega ei jõua leida.

Mäe otsast saab näha fantastilisi vaateid. Palju palju omavahel ühendatud järvesid.

 

Uus imago

Ôige matkamehe tunneb kaugelt àra sassis juuste ja pikema habeme poolest.

Kindlasti peab olema suur kott seljas ja vàiksem kōhu peal ka. Loomulikult joogamatt ja igasugu juhtmed peavad ka rippuma.

Tuhkatriinu sünnipäevapidu Bariloches

Oleme üle 200 päeva olnud reisil ja siiani on meil olnud väikese erandina (kui rikkad Eesti sõbrad meile kalleid Namiibia hotelle tutvustasid) ainult tagasihoidlikud hostelid ja budget hotellid. Galina on olnud selles osas imetubli ja tohutu pingutusega igas linnas valinud kõige odavama, aga väga hea öömaja. Kohati muidugi ise juba imestasime, et kui madalale võib veel laskuda;)  Samas 200 ööd korda  mis_iganes kokku hoitud summa päeva kohta teeb juba päris arvestatava kopika.

Heale naisele ja imetoredale reisikaaslasele sai siis vääriline sünnipäev organiseeritud Bariloche linnas. Tuli kohe meelde tuhkatriinu muinasjutt. Prints leidis vaese tuhkatriinu, pesi ta puhtaks ja viis oma lossi. Pidu ise kestis päris mitu head päeva ja kestab veel edasi! ….. ja nad elavad edasi õnnelikult…

Bariloche linn ise on Argentiinlaste lemmik-kuurort Patagoonia põhja osas järvede ja mägede keskel. Mis mitmes mõttes sarnaneb Shveitsi mägikuurortitega.

Päris äge elamine, ilusad vaated! Seda hotelli jääme veel meenutama ja igatsema.

 

Täitsa normaalne vaade rõdult:

Meie pesa oli ülemise korruse keskmine osa.

 

Romantiline fondue

Isegi vein oli meil sümboolne!

 

Milliste inimestega me tube jagame:

Kuna ööbime järjest põnevamates matka-linnakestes, siis inimesed on kohe päris ehtsad seljakotirändurid ja hostelid ka vastavad.

Selliste itaalia poistega me jagasime kööki ja suurt potti! Lusikaga pannakse otse potist suppi.

Enamus mehi on selles kohas veel pikema habemega kui mina ja kuna nad ikka tõsiselt metsades/mägdes ööbivad, siis on neil ka vastav lõhn juures! Kui sellest kohast kõik seljakotirändurid liinibussi peale astuvad, siis ootab neid ees üsna mõistlik hoiatus bussijuhi poolt. Meenutab ikka kangesti suusalaagrit!

Mingi trikk on Argentiina lõunapoolses osas. Kui maksad sularahaga on 20% kõik asjad odavamad. Riigi käibemaks on 21%. Huvitav, kas seal on seos!?