Oleme nüüd sõitnud mitu-tuhat kilomeetrit ja mitmeid kümneid tunde ja jõudnud Kõige idapoolsemasse Mongoolia otsa. Siin on inglise keeles Nömrög Strictly Restricted Area.
Juba see nimi äratab kõvasti uudishimu. Raamat (LP) ei ava ka palju tagamaid, miks ta soovitab seiklushimulistematel inimestel sinna maailma lõppu seigelda ja mida ikkagi selles Strictly Restricted (Otseselt keelatud) piirkonnas siis meie silme eest varjatakse.
Kohale jõudmine nõudis päris mitmes piiripunktis oma passide ja propuski ette näitamist. Kõigele sellele vaatamata selgus, et mitte kedagi sinna piirkonda sisse ei lasta. Selline ukaaz kehtib juba viimased kaks aastat. Üldse ütlesid piirivalvurid, et nad ei ole siinkandis ühtegi välismaa turisti juba aastaid näinud! Selline asi tegi meile väga rõõmu!
Ühesõnaga -Nomrogi luba me ei saanud, nii keelatud turistide jaoks. Meile anti luba sõita Nömrägi suunas ja ainult idapoolset osa vaadata. Mis seal sees yldse asub jai segaseks.
Mul on kaks teooriat, aga sellest ma ei julge teile rääkida:)
Käisime vaatamas imede-ime piiripunkti! Suur ja hiigel-vägev sild, asfalteeritud kaherealine lai tee tuleb Hiinast Mongooliasse ja siis lõppeb tee suure tolli-piiripunktiga.
Mis aga puudu on tee edasi sellest piiripunktist kuni järgmiste asustatud punktideni.
Nägime ka hiinlaste rajatud ja hiina turistide jaoks mõeldud vinget jurta-laagrit, mis kahjuks ei ole oma asutamisest saadik paari aasta jooksul ühtegi külastajat näinud.
Ainult yhes jurtas elasid valvurid.
Suhted Hiinaga on viimastel aastatel väga järsult halvenenud, piiripunktid on üsna kinni, turistid ei liigu ja vastastikuseid lubadusi edasiste arenduste osas ei täideta. Kuidagi tuttav suure naabri teema.
Öömaja oli kõige maalilisemas kohas järve ääres. Käisin jõe ääres jalgu pesemas ja täitsa ehmatasin. Kui jala vette panin, siis suured forelli-laadsed kalad ümberringi hakkasid elavalt liigutama. Kalu oli jões tõesti nii palju, et võta või käega.
Minu arusaamise ja giidi jutu järgi nad kala nad eriti ei armasta. Nad on ikka rohkem lihasööja-nomaadi rahvas. Alles hiljuti on linnarahvas rohkem hakanud kala sööma.
Kuigi ma nägin Buiri järve ääres poest tegelikult kala-õngesid, lante jne müügil. Ei mingit litsentsi siin riigis pole kohalikul, ega välismaalasel vaja (ainult teatud jões). Kahju, et kaasa ei ostnud ühte komplekti.
Rohumaa World Trip N° 1 - 2015/2016 