Maailm lausa vajab Bora Bora -sid!

Tegelikult on täiesti kindel, et maailm vajab Bora Bora -suguseid kohti.

borabora1a

Kui vaid Eesti suudaks kasvõi ühe oma saare selliseks kujundada.

Bora Boral ja Eestil on palju ühist! Siin sajab palju, siin juuakse palju, siin süüakse ka palju. Kihutatakse risti-rästi skuutrite, kaatrite ja jahtidega. Mõned erinevused on kindlasti ka, aga ma ei pannud neid alguses tähele 😉

Miks on siis Bora Bora taolist kohta üldse vaja? Ikka selleks, et rikastele turistidele pakkuda mingitki võimalust oma raha raisata. Kiirelt ja suurelt! Esirinnas on siin hiinlased ja jaapanlased, kes kindlasti omavahel võistlevad, kellel õnnestub rohkem raha saarele jätta. Kriis on teinud liiga meie ida-naabritele. Neid pole me juba mitmeid kuid kuskil maailmas märganud.

Läheb veel võib-olla ainult mõni aasta ja viimane kui boraboralane on euro-miljonär. See globaalne raha ümberjaotamine paistab visuaalselt  siin  hästi välja!

Näiteks nii õnnelikku ja nii suuureks söönud taksojuhist tädi ma ei ole kunagi näinud. Tädi ütles uhke häälega, et saarel on 25 taksojuhti ja neil on omavahel kokku lepitud, mis hinnaga siin sõidetakse. Uskuge, Normaalne hind! NB!! kolmkümmend aastat tagasi oli taksotädi peres ema isa ja 8 last. Täna on tema perekond kasvanud 150 liikmeliseks!

Mina ja Galina ilmselgelt eristume siinsest massist oma seljakottide ja matkariietega. Juba lennujaamas märkasime, et suures lennukis oli vaid üks inimene, kes oli Bora Borale tulnud samuti seljakotiga. Kõigil ülejäänutel ikka hiigel-suured kohvrid, kus kindlasti pluuse ja sokke kahe nädala jagu.

Täiesti tõsi lugu, aga täna hotelli arvet makstes minu õhukeseks kulunud krediitkaart murdus. Ma isegi ei imestanud, sest Bora Bora hinnatase ei ole üldse selles kaalukategoorias, mida  SEB poolt väljastatud pehme kuldkaart ootas. Tõsi, targa inimesena on mul teine samasugune igaks juhuks kaasas.

Et saada ikka õige maitse suhu, kuidas siin ilmatu-kuulsal saarel elu käib, siis võtsime kohe mitmed eri hotellid, erinevateks päevadeks, eri saare nurkadesse.

Esimene koht osutus nii vingeks, et kahju oli sealt kohe lahkuda:

oa-lodge1.jpg

Me siiski vist ei ole ainsad, kes reisivad 10-meetrise pesunööri, pesulõksudega ja kes oma pesu kraanikausis pesevad. Selles toredas suures ruumis oli nii palju konkse ja naelu seintesse löödud, et lausa lust oli nööri lae alla tõmmata.

oa_lodge2.jpg

ola_lodge3.jpg

Restoranis söögid ja joogid on võrratud, nagu ka nende hinnad. Klaas veini algab 25eurost ja prae hinnad 35eurost. Muidugi saab tänaval ka süüa, aga milleks? Siia ju tullakse ikka võistlema.

Bora Boral on juhtunud ka midagi täiesti maagilist! Suured ja kallid hotellid on üheskoos nagu võluväel teinud oma interneti tasuta kättesaadavaks (seda alles viimasel kuul). Mõni kuu tagasi oli ka siin ülemõistuse hinnad. Raiateal oli näiteks  võimalus poole tunni interneti eest maksta 10 eur. Midagi ei ole siin maailmas juhuslikku, kindlasti on see mingi kapitalistlik nipp, mida nad siin on avastanud.

PS… Nagunii hakkate kõik tagasitulles küsima, kuhu me reisil tagasi minna tahaks ja kus kõige rohkem meeldis. Pange siis kohe kirja – BORA BORA. Siia me tuleme ise tagasi, kõiki oma sõpru palume siit läbi tulla ja siia me jääme elama. Kui mul vähegi õnnestub, siis proovin siin 26-ndaks taksojuhiks ennast kaubelda!

 

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s