Blogis sai Lõuna-Ameerika mandrist lahkudes kirjutatud, et kurjad sääsed on vallutanud suure osa planeedist. Lõuna-Ameerikas kõik, mis ülevalpool Tšiilit, Argentiinat, Uruguaid on juba sääskede poolt vallutatud. Seega oli hea plaan sõita Okeaaniat vallutama.
Kui te arvate, et esimene pilt, mis meile Lihavõtte saarel maandudes avanes olid ilusad kivi-pead..
… siis üldse mitte. Esimene asi, mida me nägime oli lennujaama seina peal suur plakat, et uus turistide atraktsioon on Zika sääsk.
Aga polüneeslastel on sääskedest rääkides umbes sama komme nagu meil huntide ja rästikutega, et parem on metsa minnes nendest mitte rääkida…
Lihavõtte saar on omamoodi vaatamisväärsus ja kuna ta oli ainult 3700km ja 6 tunni lennu kaugusel Santiagost, siis sobis ta imehästi vahepeatuseks. Kaardi pealt vaadates on see üks õnnelik koht elamiseks. Igas suunas on vähemalt kuus tundi lennata, enne kui mõne suurema asustatud punktini välja jõuad.
Kivipäid, ehk Moai-sid on saare rannik üsna tihedalt täis. Neid on eri suuruse, kujuga ja eri ajajärkudest.
Meie maja kõrval on kohe Ahu Tahai tseremoonia-keskus, kus sellised nunnud kivipead püsti.
… Jah, siin saarel, 15000 kilomeetrit Tallinnani on ka mobiili levi ja veel imekspandavalt normaalne internet “linna” kohvikutes.
Algselt olla ikka kõigil kivipeadel müts ka olnud ja silmad, nüüd on neid mütsiga päid kuidagi kahtlaselt vähe.
Kui igalpool mujal maailmas olen Eesti asukohta seletanud, et elame Venemaa ja Soome kõrval. Siis siin ei tohi soomlastest sõnagi rääkida. Mõned aastad tagasi, üks tore soome turist otsustas ühe kivipea kõrva ära varastada. Arvata on, et ajab kohalikke närvi..
Muideks, kivipäid pannakse isegi surnuaedadesse…
Neid kivi pilte tuleb veel. Me alles ju maandusime…