Santiago

Santiago, kõige rohkem mis meil jäi meelde sellest linnas on Teatrisse käik.

Viimane kord, kus me käisime teatris oli Vietnam. Argentiinas ja Uruguays on ka ballet olemas, aga kahjuks ballet kavas ei olnud.

Natukene piinlik oli minna nende riietega, nagu me oleme -rändurid.  Aga kultuuri nii tahtsime vaadata. Ütleks nii, et Tallinas kunagi selliste riietega ei läheks teatrisse.

Teatris me käisime vaatamas “Uinuvat Kaunitari”. Lavastus on klassikaline. Ütleme nii , et midagi meeldis, midagi mitte.

Uinuva Kaunitari peaosas oli väga kena tantsija ja ta meeldis meile. Aga tantsu “Sinine lind” kritiseerisin väga, meie tüdrukud, kes Tantsivad Rahvusooperis on 10 korda paremad!

Priit muideks ei saanud aru,  kui ma ütlesin, et ta on ju kõver (küll on tore midagi sellest rääkida, kui ise juba ei tantsi)

Kõige armsam oli see, et garderoobis saime tuttavaks ühe eesti tüdrukuga (pigem tema kuulis kuidas me eesti keeles lobisesime) Kaia elab Tsiilis juba 2 aastat. Tuli kunagi õppima ja tuli tagasi Tsiili, sest tekkis suur armastus! Nii tore oli suhelda temaga. Eestlasi tuttavaid nägime viimast korda Namibias..

Kaia on väga kena neiu, kes õpib Tšiilis jazz muusikuks!. Saime teada, et balleti tulevad vaatama kõrgem kiht inimesi, rikkad ja haritud inimesed.

Siin me oleme…

thumb_IMG_1874_1024

 

 

 

 

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s