Veel Isfahanist

Kirjutan veel natukene Isfahanist. Isfahan on  suuruse poolest kolmas linn. Mulle ta meeldib palju rohkem, kui näiteks Teheran.

Ärkame me siin päris vara, sest iga hommikul, umbes kell 04.50 hakkavad nad laulma moshees ja laul tuleb suurtest kõlaritest minareti otsast. See laul tuleb vähemalt kolm korda päevas, nii et terve linn kannatab seda.

Isfahani väljak, ta on ilus ja suur. Iraanlased vaga armastavad päeva- voi õhtuajal teha piikniku. Iga 10 meetri tagant näed sa inimesi, kes istuvad kõnnitee või muru peal.

Käisime turul. Kohe tuleb meelde vanad ajad, kus Eestis oli samamoodi, et kõik riided ja muud asjad said osta turult.

  

Huvitav oli selline kuhi eri värvi maitseined üksteise peal. Huvitav mis toidu sisse sedasi küll panna?

Proovisime õlut, kus on 0% alkoholi. Mina ütleks, et alkohooliga on ikka parem.

Juba mitu aastat see Abbasi hotell pakub õhtusöögiks traditsioonilist suppi. See hotell on ligi 300 aastat vana ja selle maja ehitas sahh oma emale. See ona kõige kallim viie tärni hotell, kus on ime-ilus supiköök- siseõu.

Näeb välja jah, ebameeldiv…Eks liiga maitsev ka ei olnud..Anname sellise  keskmise hinde.

Ilus jalutada selle silla all ja peal. Siin peaks olema jõgi, aga Iraan on palju oma jõgesid hüdroenergiaga ära rikkunud.

Efahani silla all õhtul. Siin oli vanasti teemaja, aga  need teemajad suleti, sest noored käisid siin tuttavaks saamas.

 

  

Raamatus, oli kirjas, et tasub proovida värskeid mahlasid ja smootisid. Smootiga, meil alguses ei õnnestunud, sest kui tellisime smooti, siis  saime ehtsa jäätise kokteili.